Saatuslikud konfliktid: tsivilisatsioonide tõus ja langus
Kuidas kujundas ambitsioon ja ideoloogia antiikmaailma? Me uurime kaht märgilist rivaliteeti: Xerxes vs Themistokles teises Kreeka-Pärsia sõjas ja Hannibal vs Scipio Teises Puunia sõjas.
Režissöör: Nik Wansbrough, Marek Bures
Xerxes vs Themistokles, 1. osa: Pärsia võim
Aastal 486 e.m.a alustas Xerxes sissetungi Ateena purustamiseks. Themistoklese vastuseks olid radikaalsed kaitsemeetmed: töölisklassist koosnev merevägi ja ühtsus Kreeka rivaalitsevate riikide vahel.
Xerxes vs Themistokles, 2. osa: Ateena tõuseb
Aastal 480 e.m.a tungis Xerxese armee Kreekasse ja Themistokles juhtis Kreeka laevastikku Artemisionis. Leonidas ja 300 spartalast kaitsesid Termopüüle, aga Xerxese Surematute armee piiras nad ümber.
Hannibal vs Scipio: 1. osa: Kartaago alistamine
Pärast Rooma võitu esimeses Puunia sõjas vähenes Kartaago võim. Aastal 218 e.ma. juhtis Hannibal kättemaksuks julget sissetungi üle Alpide, rünnates taktikaliselt geniaalse lükkega Rooma südames.
Hannibal vs Scipio: 2. osa: Rooma kättemaks
Pärast 15 aastat kestnud sõda naasis Hannibal kodumaad kaitsma, aga Scipio uuendusmeelsus esitas traditsioonidele väljakutse. Nende kokkupõrge otsustas impeeriumide saatuse ja kujundas ajaloo kulgu.
Vana-Rooma hooaeg: kuus dokumentaalprogrammi kanalil Viasat History
Loe artiklit
Kuidas geograafia kujundas Teise maailmasõja kulgu
Loe artiklit
Lahing Atlandi pärast – veealune sõda, mida Churchill kartis kõige enam
Loe artiklit