Ülevalt vaadatuna tõuseb tiheda rohelise metsa keskel muinasjutuline loss, mille taustal paistab kauguses järveäärne org ja veel kaugemal mäed; sissepääsu juures on näha külastajaid.
Dokumentaalfilmide sari

Iidsed hiigelehitised: kuidas rajati ehitised, mis hämmastavad meid tänapäevani?

Kuidas suutsid iidsed tsivilisatsioonid rajada monumente, mille ehitusviis tekitab küsimusi veel tänapäevalgi? "Iidsed hiigelehitised" neljas hooaeg jõuab Viasat History ekraanile ning otsib sellele küsimusele vastuseid põhjalikumalt kui kunagi varem. Satelliidipiltidest mikroskoopiliste materjaliuuringuteni – sari paljastab ehitiste saladusi, mis on püsinud kauem kui neid rajanud impeeriumid. Siin ei otsita vastuseid müütidest ega legendidest. Iidsed hiigelehitised uurib teaduse ja tänapäevase tehnoloogia abil inimkonna ajaloo kõige erakordsemaid insenerisaavutusi.

Kuidas "Iidsed hiigelehitised" muudab meie arusaama iidsest ehituskunstist?

Ka tänapäeva insenerid imestavad, kuidas suutsid muistsed ehitajad ilma kraanade, arvutite ja teraseta püstitada sedavõrd keerukaid rajatisi. Iidsed hiigelehitised kasutab nüüdisaegseid teaduslikke meetodeid, et uurida selliseid maailmakuulsaid monumente nagu Giza suur püramiid, Colosseum ja Angkor Wati templid. Näiteks on Giza püramiidide lubjakiviplokkidest leitud mikroskoopilisi mereorganismide kivistisi, mis on aidanud teadlastel kindlaks teha kivimite päritolu. Palja silmaga nähtamatud detailid annavad olulisi vihjeid selle kohta, kuidas suudeti tuhandeid aastaid tagasi korraldada tohutute ehitusmaterjalide hankimist ja transporti.

Teadus kivimüüride taga

Dokumentaal eristub tavapärastest arheoloogiadokumentaalidest selle poolest, et uurib ehitisi väga erineval tasandil. Satelliidipilte kombineeritakse maaradari, lähifotograafia ja teiste tänapäevaste uurimismeetoditega, et avastada ehitusvõtteid, millest kirjalikke ülestähendusi pole säilinud. Muistsed ehitajad ei tegutsenud juhuslikult. Nad tundsid põhjalikult materjalide omadusi, raskuse jaotumist ja isegi aastaaegadega seotud veetaseme muutusi. Nende praktilised teadmised võimaldasid rajada ehitisi, mille tehniline keerukus avaldab muljet ka tuhandeid aastaid hiljem.

Linnus, mille müüride ümber lookleb säravvalge tee, justkui oleks see ülalt vaadates marsruudikaart

Iidsete ehitajate ambitsioon tänapäeva teaduse pilgu läbi

Sarjas uuritavad ehitised ei täitnud kunagi ainult praktilist eesmärki. Näiteks Rooma Pantheon kavandati nii, et selle kupliava ehk oculus'e kaudu langev valgus mängib hoones kindlat rolli. Arhitektuur, astronoomia, religioon ja võim olid sellistes monumentides tihedalt põimunud. Iidsed ehitajad peitsid matemaatikasse ja arhitektuuri sõnumeid oma maailmapildi, jumalate ja valitsejate kohta. Iidsed hiigelehitised aitab lahti mõtestada nii nende rajatiste tehnilisi lahendusi kui ka tähendusi, mida need omal ajal kandsid.

Kivisse talletatud tsivilisatsioonide pärand

Iga sarjas käsitletud kultuur jättis endast maha omanäolise arhitektuurilise pärandi. Maiad paigutasid oma ehitisi taevakehade liikumist arvestades, samal ajal kui roomlaste vulkaanilist tuhka sisaldav betoon on osutunud erakordselt vastupidavaks ning pakub uurimisainet ka tänapäeva materjaliteadlastele. Need iidsed uuendused ei kuulu seega üksnes minevikku. Tuhandeid aastaid vanade ehitusvõtete uurimine võib anda uusi teadmisi ka tänapäeva arhitektuurile ja inseneriteadusele. Iidsed hiigelehitised näitab, et iidsete tsivilisatsioonide saavutuste uurimine pole pelgalt pilguheit ajalukku – neist võib olla midagi õppida ka praegu.

Lähedalt pildistatud skulptuuridega kaunistatud kivifassaad, millel on kujud ja geomeetrilised detailid, mida valgustab soe valgus; tõenäoliselt kuulub see Barcelona Sagrada Família kompleksi juurde.

Kus saab sarja vaadata?

Vaadake Viasat History kanalil saadet "Iidsed hiigelehitised" järgmise ajakava järgi:

KKK: Iidsed hiigelehitised

K: Mille poolest erineb "Iidsed hiigelehitised" teistest arheoloogiadokumentaalidest?

V: Selles sarjas kasutatakse muistsete ehitiste uurimiseks väga erinevaid tänapäevaseid tehnoloogiaid – alates satelliidipiltidest kuni materjalide mikroskoopilise analüüsini. Nii saab avastada ehitusviise ja detaile, mida tavapäraste arheoloogiliste meetoditega ei pruugi märgata.

K: Milliseid ehitisi "Iidsed hiigelehitised" uurib?

V: Sarjas võetakse luubi alla mitmed maailma kuulsaimad ajaloolised rajatised, sealhulgas Ateena akropol, Hispaania Sagrada Família, Saksamaa Aacheni katedraal jpt ehitised. Tänapäevaste uurimismeetodite abil püütakse mõista, kuidas need ehitati ning milliseid insenertehnilisi teadmisi nende rajajad kasutasid.

K: Kas „Iidsed ülesehitised“ sobib vaatajatele, kellel puudub tehniline taust?

V: Jah. Sari "Iidsed hiigelehitised" selgitab keerukaid insenertehnilisi ja geoloogilisi teemasid arusaadavalt ning kaasahaaravalt. Sari sobib kõigile, keda huvitab, kuidas suudeti tuhandeid aastaid tagasi rajada ehitisi, mis hämmastavad meid tänapäevani.