Kadunud vaaraode jälil

1798. aastal tungis Napoleon Egiptusse koos sõdurite ja õpetlastega. Samas riskis Denon oma eluga, jäädvustades muistseid imesid, ning Rosetta kivi andis lootust hieroglüüfide saladuse lahendamiseks.

Prantsusmaa kaotuse järel võitlesid Briti ja Prantsuse konsulid Egiptuse muististe pärast. Belzoni liitus võidujooksuga, et saada enda valdusse Noore Memnoni kuju, ja rivaalitsemine üha teravnes.

Belzoni paljastas Egiptuse muistsed imed, samas kui Champollion võistles Thomas Youngiga Rosetta kivi hieroglüüfide dešifreerimisel. Läbimurre andis 1400 aastat vaikinud tsivilisatsioonile taas hääle.

Champollion rändas mööda Niilust ülesvoolu, et kontrollida hieroglüüfide dešifreerimist ja äratada unustusse vajunud vaaraod uuesti ellu. Võiduka ekspeditsiooni hinnaks oli ränk löök tema tervisele.

Vyse tungis püramiididesse ning Lepsius ja Prisse d'Avennes võitlesid Karnaki nimekirja pärast. Nende vastasseis peegeldas kujuneva egüptoloogia lõhenemist säilitamise, teaduse ja rüüstamise vahel.

Auguste Mariette avastas Saqqara serapeioni ja rajas teaduspõhise egüptoloogia. Kunagine rüüstaja asutas Egiptuse muististe teenistuse ja Kairo esimese muuseumi riigi kultuuripärandite kaitsmiseks.