Teise maailmasõja sündmusi on käsitletud lugematutes raamatutes ja dokumentaalfilmides, kuid natside okupatsioonIda-Euroopas on jäänud paljuski rääkimata. Uus dokumentaalsari „Adolf Hitleri sõda“mille lavastas Michael Cove ja milles astub üles Lisa Kay, tugineb hiljuti avalikustatud arhiividele ning pealtnägijate tunnistustele, et avada sõja seni varju jäänud tahke. See ei ole järjekordne ülevaade tuntud lahingutest, vaid põhjalik uurimus sellest, mida okupatsioon, natsionaalsotsialistlik ideoloogia ja totaalne sõda tähendasid miljonitele inimestele, kes jäid selle keerisesse.
„Adolf Hitleri sõda“ ja idarinde saladused
Idarinne oli Teise maailmasõja suurim ja ohvriterohkeim sõjatanner. Aastatel 1941–1945 laastasid idarinde lahingud ja natside okupatsioon terveid riike, sundisid miljoneid inimesi kodudest lahkuma, hävitasid kogukondi ning põhjustasid vägivalla ulatuse, mille tegelikku mõõdet on Lääne-Euroopa ajalookäsitlustes sageli alahinnatud. Nõukogude tsensuur ja külma sõja aegne poliitika summutasid ellujäänute tunnistused aastakümneteks, mistõttu jäi suur osa sellest ajaloost moonutatuks või sootuks rääkimata. „Adolf Hitleri sõda“ aitab need lood taas päevavalgele tuua.
Kuidas äsja avatud arhiivid muudavad meie arusaama
Antud dokumentaalsari „Adolf Hitleri sõda“ eristub paljudest varasematest dokumentaalsarjadest eelkõige tänu oma allikatele. Nõukogude Liidu lagunemise järel avati Ida-Euroopa riigiarhiivid ning inimesed, kelle tunnistused olid aastakümneid poliitilistel põhjustel maha vaikitud, said lõpuks oma kogemustest avalikult rääkida. Sarjas „Adolf Hitleri sõda“ põimuvad isiklikud mälestused arhiividokumentidega, andes inimliku mõõtme arvudele, mis muidu jääksid pelgaks statistikaks. Ainuüksi idarindel hukkus hinnanguliselt 27 miljonit Nõukogude Liidu elanikku – arv, mille tegelikku tähendust aitavad mõista just ellujäänute lood.
Elu okupatsiooni all – sõja teine pool
Dokumentaalsari ei piirdu sõjaliste operatsioonide kirjeldamisega, vaid uurib, kuidas toimis okupatsioonivõim vallutatud aladel. Vaataja näeb, kuidas viidi ellu rassipoliitikat, kuidas kohalikke elanikke sunniti sunnitööle ning milliste keeruliste ja sageli traagiliste valikute ette sattusid inimesed, kes elasid natside okupatsiooni all. Just sellistes lugudes peitub sarja suurim väärtus ning siin osutuvad värskelt kättesaadavaks saanud allikad kõige olulisemaks.
Miks on selle sõja pärand oluline ka praegu?
Idarinde ajalugu ei kuulu üksnes minevikku. Balkanil ja kogu Ida-Euroopas mõjutab sõja pärand tänaseni rahvuslikku identiteeti, poliitilisi vaidlusi ja ajaloolist mälu. "Adolf Hitleri sõda" kutsub vaatajat nende teemade üle mõtlema, tuginedes ajaloolistele allikatele, mitte müütidele või propagandale.
Korduma kippuvad küsimused:
K: Mis eristab seda dokumentaalsarja teistest Teise maailmasõja dokumentaalfilmidest? V: „Adolf Hitleri sõda“ tugineb hiljuti avalikustatud arhiividele ja värskelt talletatud ellujäänute tunnistustele, mida oli aastakümneid varjatud. Tänu sellele pakub sari erakordselt põhjaliku ülevaate natside okupatsioonist idarindel ning inimeste igapäevaelust sõja ajal.
K: Kas sarjas keskendutakse ainult sõjaajaloole? V: Ei. Dokumentaalsari „Adolf Hitleri sõda“ ei keskendu üksnes lahingutele, vaid käsitleb ka tsiviilelanike kogemusi okupatsiooni ajal, sealhulgas sunnitööd, rassipoliitika elluviimist ja igapäevaelu natside okupatsiooni tingimustes. Just neid vaatenurki on traditsioonilised sõjaajaloo käsitlused sageli alahinnanud.